1. Lühike Interneti ajalugu

1957

NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine.

1962

Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed.
Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta.

1969

1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks.

1973

Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli.

1974

Hakati kasutama väljendit Internet.

1976

DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP).

1979

Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk.

1983

Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile.
Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System).

1989 - 1992

CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web).

1993

NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser, mis saab nimeks 'Mosaic for X'.

2. Võrgu etikett e. netikett

Netikett (ingl. netiquette) on aegade jooksul välja kujunenud reeglistik võrgus käitumiseks. Netiketist oleks soovitav kinni pidada, kuna sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid.

Lähemalt saab netiketist lugeda: www.eau.ee/~mhovi/arvut/NETIKET.htm.

3. Mis on Internet?

Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli).
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks.

Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki:

• Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
• internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide.

4. Kohtvõrgu kasutamine

Sisse logimine

Kohtvõrgu ja arvuti kasutamiseks on kohustus oma kasutajanime all võrku sisse logida. Selleks on järgmine dialoogiaken:

Pesasse 'User name' sisestage oma kasutajanimi ja pessa 'Password' parool. 'Domain' peab olema PMT. Vajutage nupule 'OK' või klahvi ENTER. Korrektselt täidetud pesade korral avaneb Windows'i töölaud ja on tagatud juurdepääs võrgu ressurssidele (failiserver, printerid jmt). Mõningatel juhtudel küsitakse peale sisselogimisakent teistkordselt parooli, selle sisestamine ei ole kohustuslik, vajutada kas klahvi 'Escape' või 'Cancel'.

Operatsioonisüsteem säilitab vaikimisi viimase kasutaja nime, mis on  nähtav dialoogiakna pesas 'User name'.

Kui sisselogimisaknas vajutada 'Escape' klahvi või 'Cancel', siis, sõltuvalt arvuti konfiguratsioonist, kas ei ole võimalik arvutit kasutada või saate arvutit kasutada ilma juurdepääsuta võrgu ressurssidele.

Kohtvõrgu kasutaja parooli saab Win98's muuta järgnevalt:
Control Panel --> Passwords --> Change Other Passwords --> Microsoft Networking --> Change
Parooli minimaalne pikkus on 8 märki, suurte ja väikeste tähtede ning numbrite kombinatsioon. Parooli uuendamist nõutakse automaatselt iga nelja kuu tagant.

Parooli ununemise, kasutajakonto lukustumise või muude probleemide korral pöörduge võrgu administraatori poole.
Vastuvõtt teisipäeviti kella 12...13.

5. Elektronpost ehk e-mail

Account

Elektronpost võimaldab saata e-maili kõigile inimestele, kellel on olemas konto (ingl. account) kusagil Internetti ühendatud serveris. Selleks, et saada endale accounti EPMÜ serverisse, tuleb pöörduda peamaja arvutitalitusse, aadressil Kreuzwaldi 64. Kui administraator otsustab Teile vastavad õigused anda, siis võite alustada elektronkirjavahetusega. Teie elektronaadress (e-maili aadress) hakkab välja nägema järgmine: kasutaja@eau.ee

Elektronaadress

Kasutaja elektronaadress koosneb kolmest osast: <kasutajanimi>@<keskarvuti (serveri) nimi>.<maa kood>. Näiteks: keegi@eau.ee, kus keegi on kasutajanimi, eau on domeeni nimi ja ee on maa kood.

Maa koodide tähendustest võib lähemalt lugeda aadressilt: http://www.hcc.hawaii.edu/bdgtti/bdgtti-1.02_24.html

Kuidas saata e-maili ?

Kuna EPMÜ Tehnikateaduskonna arvutipark on üldkasutatav, siis ei ole nendesse arvutitesse installeeritud spetsiaalseid kirjade haldamis programme. Ning antud juhul vaatleme kirjade lugemist / saatmist Unixi keskkonnas.

Selleks, et saata e-maili, tuleb esmalt ühendust võtta keskarvutiga e. serveriga. Üks levinumaid programme selleks on telnet. Kui telneti ikooni ei ole töölauale (ingl. desktop) välja toodud, siis võib toimida järgmiselt:

          1. valida Start menüüst käsk Run
          2. tekkivasse lahtrisse tippida telnet
          3. vajutada ENTER klahvi

Peale programmi käivitamist ilmub ekraanile aken nelja valikuga: Connect, Edit, Terminal ja Help. Connect menüüst on võimalik valida, kas Remote System (uue ühenduse loomiseks) või juba eelnevalt kasutatud ühenduste vahel. Juhul kui Connect menüüs ei ole juba kirjet ph.eau.ee, siis tuleb see tekitada, valides käsu Remote System ja peale konfiguratsiooniakna avanemist kirjutada lahtrisse Host Name: ph.eau.ee ja seejärel vajutada OK nuppu.

Kui kõik süsteemid korralikult funktsioneerivad, ilmub terminaliakna alaossa teade:

     ATX Version 5 (C) Copyrights by IBM and by others 1982, 2002.

     login: <siia kirjutage oma kasutajanimi ja vajutage ENTER>
     password: <siia kirjutage oma parool ja vajutage ENTER>

     Kui kasutajanimi ja parool on õigesti sisestatud, ilmub ekraanile teade:

     [kasutajanimi@ph] \ $

Järgnevalt tippige käsureale pine ja vajutage ENTER.

Programm pine

Pine on programm, mis on mõeldud kirjade lugemiseks / saatmiseks.
Programmi käivitamiseks tuleb käsureale sisestada pine.

Kui Te käivitate programmi esimest korda, siis võib ekraanile tulla järgmine teade (või midagi sarnast):

     Getting the most out of Pine 4.52. Request the document?
     Y[yes]
     N[no]

Jaatava vastuse korral saadetakse Teile tekstifail programmi õpetusega.

Peale programmi käivitumist peaks avanema järgmine vaade:
(Kui avaneb mõni muu vaade, siis vajutades klahvile 'M', peaksite saama peamenüüsse)

Peale põhimenüü on ekraanipildis näha veel:

• olekuriba - kõige ülemine rida, kus on kirjas parajasti aktiivne menüü, pine versioon ja kaustas INBOX olevate kirjade arv.
• ekraani alumises osas asub spikker, kus on kirjas, millist operatsiooni teostatakse vastava tähe vajutamisel. Vajutades klahvile 'O' tulevad nähtavale ülejäänud käsud, mis ei mahtunud korraga ekraanile. NB! Spikkrit on üldiselt soovitav jälgida, sest sealt on näha, millised klahvikombinatsioonid on parajasti kasutatavad.

Elektronkiri

E-mail koosneb kahest osast:

     1. kirja päis (ingl. header)
     2. kirja sisu (ingl. content).

Kirja päises on info, mis on vajalik selle kohaletoimetamiseks.

Päises sisalduvad enamasti järgmised osad:

To              :    kirja saaja aadress
From          :    kirja saatja aadress
Date           :    saatmise kuupäev
Cc              :    koopia saajate aadressid (lisatakse siis kui kiri on mõeldud rohkem kui ühele inimesele)
Attchmnt     :    kirjaga lisatav fail
Subjeckt     :    kirja pealkiri

Need viited esinevad kombineerituina, olenevalt sellest, kas loetakse saabunud kirja või alustatakse uuega.

Kirja saatmine

Peamenüüs vajutage klahvile 'C'. Tuleb nähtavale järgmine ekraanipilt:

Kirja saatmine toimub klahvikombinatsiooniga Ctrl + X (Ctrl tuleb all hoida ja siis 'X'-le vajutada.)

Kirja kirjutamist saab katkestada vajutades Ctrl + C

Klahvikombinatsiooniga Ctrl + O on võimalik kirja kirjutamine edasi lükata. Kui hiljem valida peamenüüst uuesti Compose Message, siis küsitakse Teilt:

     Continue postponed composition (answering 'No' won't erase it)?

Vastates küsimusele jaatavalt 'Y', siis saate jätkata poolelijäänud kirjaga. Vastates eitavalt 'N', avatakse tühi kiri.

Täpitähed

Selleks, et programmiga pine saaks kasutada täpitähti, tuleb pine konfiguratsiooni aknast muuta character-set -i väärtus järgnevaks: ISO-8859-1

Detailsem juhend:

• Peamenüüs vajutada kõigepealt klahvile 'S' ja siis klahvile 'C'
• Liikuda umbes 9 lehekülge allapoole (kasutades tühiku klahvi (ingl. Space))
• Liikuda nooleklahvidega reale character-set
• Vajutada klahvile 'C'
• Kirjutada ISO-8859-1 ja vajutada ENTER
• Vajutada klahvile 'E' ja vastata küsimusele salvestamise kohta jaatavalt 'Y'

Kirja lugemine

Peamenüüs vajutada klahvile 'L'. Avaneb vaade erinevate kaustadega. Valida nooleklahvidega kaust Inbox ja vajutada ENTER. Tuuakse nähtavale kirjakastis olevad kirjad. Nooleklahvidega valida kiri, mida soovitakse lugeda ja vajutada ENTER.Tagasi peamenüüsse saab klahviga 'M'.

Kirjale vastamine

Lihtsam moodus kirjale vastamiseks on järgmine:

1. Valige nooleklahvidega kiri, millele soovite vastata.
2. Vajutage klahvile 'R' (ingl. Reply). (Kehtib ka kirja lugedes.)

Seejärel esitatakse küsimus:

Include original message in Reply?

Vastates jaatavalt 'Y' lisatakse originaalkiri Teie vastusele (st. originaalkiri jäetakse alles ja ridade ette pannakse '>' märgid). Vastates eitavalt 'N' kustutatakse originaalkirja.

Faili saatmine kirjaga

Kirjaga faili saatmine eeldab selle faili olemasolu kusagil Teie kodukataloogis. Kui fail ei asu Teie kodukataloogis, siis tuleb see sinna toimetada (vaata peatükki FTP).
Faili saatmiseks tuleb toimida järgmiselt:

• Kirjutage kiri valmis
• Liikuge kursoriga kirja päises reale Attchmnt: ja vajutage Ctrl + J ja siis Ctrl + T. Peale seda operatsiooni ilmub ekraanile Teie kodukataloogis olevate failide ja kaustade nimekiri.
• Valige nooleklahvidega see fail, mida soovisite kirjaga saata, ja vajutage ENTER.
• Küsimusele Attachment comment: võib kirjutada midagi saadetava faili kohta või vajutada lihtsalt ENTER.
• Kirja saatmiseks vajutage Ctrl + X

Teile kirjaga saadetud faili vaatamine

Kirjaga saadetud faili on võimalik vaadata järgmiselt:

1. Avage kiri, millega fail on saadetud
2. Vajutage klahvile 'V'
3. Ekraanile ilmub nimekiri kirja erinevatest osadest
4. Liikuge nooleklahvidega sellele osale, mida soovite vaadata ja vajutage ENTER. Kui tegu ei ole tavalise tekstifailiga, siis seda vaadata ei saa. Sellisel juhul tuleb fail esmalt salvestada.

Faili salvestamiseks toimige järgmiselt:

Liikuge nooleklahvidega failile, mida soovite salvestada ja vajutage klahvile 'S'
Ilmub küsimus:

Copy attachment to file in home directory: <siia kirjutage faili nimi> ja vajutage ENTER.

Nüüd asub fail Teie kodukataloogis ja seda on võimalik FTP-ga oma arvutisse tõmmata (kuidas seda teha, loe peatükist FTP)

Vanad kirjad

Peale kirjade läbilugemist tuleb otsustada, mis nendega teha. Mittevajalikud kirjad võib kustutada. Seda võib teha, kas kirjade nimekirjas (Message Index) või kirja sisu vaadates. Selleks tuleb vastav kiri kustutamiseks märgistada, vajutades klahvile 'D' (Delete). Juhul kui Te siiski ei taha kirja kustutada, siis vajutage klahvile 'U' (Undelete).

Kui Te programmist lahkute, siis küsitakse teilt, kas kustutamiseks märgitud kirjad tõesti kustutada.

Expunge the 1 deleted messages from "Inbox"?

Vastates jaatavalt 'Y' kirjad kustutatakse, vastates eitavalt 'N' jäävad kirjad alles.

Kirjade salvestamine

Kui Teile saadetud kiri osutub vajalikuks, siis on seda võimalik salvestada edasiseks kasutamiseks. Selleks tuleb vastav kiri aktiviseerida (liikudes nooleklahvidega õigele kirjale (Message Index) või kirja sisu lugedes) ja vajutada klahvile 'S'. Ekraanile ilmub küsimus:

SAVE Msg #1 to folder [saved-messages] :

Vajutades ENTER klahvile, salvestatakse kiri kausta saved-messages.
Soovi korral võib luua ka uue kausta. Näiteks teeme kausta nimega Ajutine. Selleks tuleb sinna tippida sõna Ajutine ja vajutada ENTER klahvi, millepeale küsitakse:

Folder "Ajutine" doesn't exist. Create?

Vastates jaatavalt 'Y', luuakse Teie kodukataloogi uus kaust nimega Ajutine ning kopeeritakse salvestatav kiri sinna kausta.

Selleks et hiljem salvestatud kirju lugeda tuleb peamenüüst valida Folder List -> Saved Messages -> soovitud kiri.

Töö lõpetamine

Kui kõik kirjad on kirjutatud / loetud, siis töö lõpetamiseks väljuge programmist pine valides peamenüüst käsk Quit ja sisestage käsureale exit või logout.

6. Uudistegrupid

Uudistegrupid (ingl. Newsgroups) on diskussiooni (mõttevahetus, arutelu) grupid, mis suhtlevad läbi serveri, kus kirju hoitakse. Kõige tavalisemaks uudistegrupi allikaks on Usenet.

Kuidas lugeda uudistegruppe?

Uudistegruppide lugemiseks on mitmeid võimalusi. Uudistegruppe võimaldavad lugeda: Netscape Navigator, Microsoft Outlook Express ja hulgaliselt teisi spetsiaalselt selleks loodud programme. Üks lihtsamaid viise selleks on kasutada Outlook Expressi.

Uudistegruppide lugemine programmiga Outlook Express

Oletame et me tahame lugeda uudistegruppi ee.auto. Selleks käivitame Outlook Expressi, kas Start menüüs leiduva ikooni kaudu, või käivitame esmalt Internet Exploreri ja valime selle menüüst: Tools -> Mail and News -> Read News.

Peale programmi käivitamist valime menüüst: Tools -> Accounts...
Järgnevalt ilmuvast aknast (Internet Accounts) valime lehe News
Akna paremas servas asuvast nuppudereast valime: Add -> News...

Ilmub aken Internet Connection Wizard

• kirjutage oma nimi. Vajutage Next.
• kirjutage oma e-maili aadress. Vajutage Next.
• lahtrisse "News (NNTP) server:" kirjutage news.ut.ee (võib kirjutada ka: news.kbfi.ee, news.eenet.ee). Vajutage Next.
• Vajutage Finish.

Lehele News ilmub uus account nimega news.ut.ee. Järgnevalt aktiviseerige see ja vajutage akna paremas servas asuvat nuppu Set as Default. Lõpuks vajutage nupule Close.

Peale akna Internet Accounts sulgumist avaneb järgmine teade: Would you like to download newsgroups from the news account you added? (Valik: Yes / No).

Vajutades nupule Yes, ilmub järgmine aken, mis teatab et parajasti toimub olemasolevate uudistegruppide nimekirja "allatõmbamine" ut.ee serverist. Akna alumises osas on number, mis näitab kohalejõudnud uudistegruppide arvu. See number kasvab umbes 42 000 -ni (s.o. seisuga august 1999) ja kogu toiming võtab aega mõnekümmnest sekundist kuni mitme minutini, olenevalt ühenduse kiirusest.

Kui terve nimekiri on kohal, avaneb aken nimega Newsgroup Subscriptions.

Nüüd kirjutame lahtrisse "Display newsgropus which contain:" päringu ee.auto.

Paari sekundi pärast peaks allolevasse aknasse ilmuma kaks kirjet: ee.auto ja ee.autofront.

Nüüd teeme topeltklõpsu kirjel ee.auto, millepeale selle ette tekib väike pildike (tähendab, et vastav uudistegrupp on tellitud (ingl. subscribed)). Lõpuks vajutame nupule OK.

Kõige selle tagajärjel avaneb programmi Outlook põhiaken. Akna vasakus pooles on näha account nimega news.ut.ee ja selle all kirje ee.auto. Kui sellel kirjel klõpsutada, siis küsitakse mitu kirjapead (ingl. header) downloadida. Vastata võib, kas kõik või siis kirjutada lahtrisse soovitud arv.

Peale kirjade allalaadimist jaguneb parem akanpool kaheks - üles jäävad kirjade päised ja alla kirjade sisud. Kui nüüd mõnel kirja päisel klõpsutada, siis alumises aknapooles tuleb nähtavale kirja sisu.
Kirjade päiseid saab sorteerida järgnevate kriteeriumide järgi:

• Attachment - kirjale lisatud fail
• Subject - kirja pealkiri
• From - kellelt
• Sent - postitamis kuupäev
• Size - suurus (KB)

Selleks tuleb lihtsalt vastaval veerul klõpsutada (seal, kuhu on kirjutatud veergude nimed).

Kellegi kirjale vastamiseks tuleb see kõigepealt aktiviseerida ja siis klõpsutades hiire paremat klahvi ning valida hüpikmenüüst Reply to Group (saadab vastuse uudistegruppi) või Replay to Sender (saadab vastuse isikule, kes kirja kirjutas)

7. FTP

FTP (ingl. File Transfer Protocol) - protokoll, mida kasutatakse info ülekandmiseks ühest arvutist teise. FTP -d kasutatakse ka verbina, mis osutab failide üles- või allalaadimis protsessile (ingl. uploading, downloading).

FTP programmiga WsFTP95

WsFTP95 on mõeldud kasutamiseks Windows-i keskkonnas ja sellega on võimalik tõmmata faile serverist personaalarvutisse ja vastupidi. Kasulikuks võib osutuda programm siis kui Teil on vaja kirjaga mõnda faili kaasa panna või mõnda saadetud faili oma arvutisse tõmmata. Samuti võimaldab see programm tõmmata faile ükskõik millisest maailma serverist, muidugi juhul kui Teil on selleks olemas vastavad õigused.

Programmi on võimalik downloadida aadressilt: http://www.tucows.ibs.ee/ftp95.html

Asjast ülevaate saamiseks teeme konkreetse näite.
Olgu meil vaja oma kodukataloogist tõmmata fail nimega Text.doc
Selleks toimime järgmiselt:

Käivitame programmi WsFTP95
Kirjutame avanenud aknasse (Session Profile) järgmised read:

Profile name: - ühenduse nimi. Võib kirjutada näiteks eau või midagi sellist, võib jääda WS_FTP32
Host name/Adress: - keskarvuti (serveri) nimi või IP-aadress. Siia kirjutage: ph.eau.ee
Host type: - siia on soovitav valida Automatic detect
User Id: - siia kirjutage oma kasutajatunnus
Password: - kasutajatunnusele vastav parool

Peale andmete sisestamist klõpsutage OK nuppu. Kui kasutajatunnus ja parool olid õieti sisestatud, siis tuleb nähtavale järgmine ekraanipilt:

Aken on jaotatud kaheks: Local System ja Remote System

Vasakus aknas (Local System) on personaalarvuti failid ja kataloogid
Paremas aknas (Remote System) on Teie kodukataloogid ja failid
Mõlema akna parempoolses servas on rida nuppe, mille abil saab tekitada uusi kauste, vaadata failide sisu jne.
Kahe akna vahel on kaks noolega nuppu, millede abil saab faile ühest masinast teise liigutada (kopeerida).

Akende alumises servas asub ka ülekande tüübi valik: ASCII või Binary ning samuti võimalus teha linnuke kasti Auto. Üldiselt on alati soovitav valida ülekandetüübiks Binary. ASCII formaati kasutatakse ainult tekstifailide transportimiseks, kuna see kindlustab realõpu märgi korrektse ülekande. Samuti on soovitav teha linnuke kasti Auto.

Oletame, et fail Text.doc asub meie kodukataloogi alamkaustas Kirjad. Selleks teeme topeltklõpsu paremas aknas vastavanimelisel kaustal või aktiveerime kausta ja vajutame paremal serval asuvat nuppu nimega ChgDir. Seejärel otsime üles faili Text.doc ning teeme sellel topeltklõpsu või vajutame noolt, mis on suunaga vasakule.

Seega oleme oma kodukataloogist transportinud kirja oma personaalarvutisse.
Kui on vaja fail toimetada personaalarvutist serverisse, siis toimime täpselt vastupidi. S.t. klõpsutame vasakus aknapooles olevat faili.

Seansi lõpetamiseks vajutame akende alaosas asuvale klahvile Close.

FTP Unixi aknas

FTP seansi alustamiseks tippige käsureale ftp ja vajutage ENTER.
Ekraanile ilmub teade:

    ftp>

See tähendab, et FTP protokoll on käivitatud. Selleks et luua ühendus mingi serveriga, tuleb käsureale sisestada: open <server> või open <ftp arhiiv>. Juhul kui Teil on kasutajatunnus EPMÜ serveris olemas, võib sinna kirjutada open ph.eau.ee. Seepeale võetakse ühendust EPMÜ serveriga ja küsitakse Teie kasutajatunnust ja parooli. Kui need õieti sisestada, siis ilmub varsti ekraanile viide: ftp>

Failide haldamiseks on hulgaliselt käske, neist olulisemad on:

• open <server> - avatakse vastav arhiiv (server)
• close - suletakse aktiivne arhiiv
• ls või dir- näidatakse faile aktiivses kataloogis
• help - täiendav info (näiteks: help ls)
• binary - lülitab sisse protokolli, mis võimaldab downloadida / uploadida kõike muud peale puhta teksti (Näiteks notepad annab puhta ASCII faili)
• ascii - võimaldab tekstifailide ülekannet. (Alustades FTP seansiga on ASCII protokoll algseadeks)
• cd <kataloogi_nimi> - muudab aktiivseks vastava kataloogi
• cd .. - minnakse kataloogide tees (ingl. path) üks samm tagasi. Näiteks: kui on parajasti aktiivne: \\home\users\kasutaja\temp\ ja käsureale sisestada cd .. siis aktiveerub kataloog: \\home\users\kasutaja
• get <faili_nimi> - fail tõmmatakse serverist lokaalsesse arvutisse. Fail peab asuma momendil aktiivses kataloogis.
• put <faili_nimi> - fail saadetakse serverisse. 
• quit või by - lõpetab FTP seansi

NB! Kasutades käsku get, tuleb silmas pidada ka faili nimes kasutatavaid suuri ja väikeseid tähti.

8. Kuidas leida vajalikku infot Internetist?

Kuna Internett sisaldab tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsimismootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis sisaldavad sadu ja miljoneid dokumente. Üldjuhul tuleb nendesse sisestada võtmesõnad otsitava materjali kohta. Enamus otsimismootoreid on lihtne kasutada ja tavaliselt on seal ka kirjas, kuidas nendega ümber käija. 

Mõned enamlevinud otsimismootorite aadressid:

• http://www.ee/www

• http://www.neti.ee

• http://www.google.com

• http://www.yahoo.com

• http://www.altavista.com

• http://www.lycos.com

• http://infoseek.go.com

• http://www.hotbot.com

• http://www.ftpsearch.com

• http://www.deja.com

Kuna erinevad otsimismootorid kasutavad erinevaid otsimisalgoritme, siis parema tulemuse saavutamiseks on soovitav sama infot otsida mitmete otsimismootoritega.

9. Veel mõningaid Unixi käske

man <käsk>
Annab täieliku dokumentatsiooni minig käsu kohta. Näiteks man who kuvab täieliku õpetuse, kuidas saab kasutada käsku who. Üldiselt on käsuga man saadud juhendid mitmeid lehekülgi pikad. Dokumendis saab liikuda järgmiste klahvide abil: 'tühik' - üks lehekülg edasi; 'Enter' - üks rida edasi; 'b' - üks lehekülg tagasi; 'q' - väljumine.

whatis <käsk>
Lühiinfo käsu kohta.Näide: whatis who

passwd
Käsk parooli muutmiseks. Peale käsu sisestamist ilmub ekraanile teade: 
Old password: <siia sisestate oma momendil kasutuses oleva parooli>, kui see on õige ilmub järgmine teade:
New password: <siia sisestate uue parooli>
Re-enter new password: <siia sisestate uue parooli teist korda>
Kui te sisestate reale Re-enter new password: sõna, mis erineb äsjasisestatud paroolist, siis uus parool tühistatakse ja küsitakse uuesti uut parooli (New password:). Seda korratakse seni, kuni Te olete kaks korda sisestanud täpselt samasuguse parooli. Parooli ununemisel tuleb pöörduda süsteemi administraatori poole (sinna, kust kasutajatunnus on taotletud). Parool on vajalik kasutaja privaatsuse tagamiseks. Parool peaks rahuldama järgmiseid tingimusi:

• parooli pikkus peab olema vähemalt 8 sümbolit
• parool peaks sisaldama vähemalt kahte numbrit või erisümbolit
• parool ei tohi sarnaneda Teie kasutajatunnuse või pärisnimega
• parooli tuleks uuendada 2-3 kuu tagant.

Ei ole soovitav, et parool baseeruks :

• sõnastiku sõnal
• mingil lihtsal algoritmil (näit: 1234, abcd jne.)
• parooli ei ole üldiselt soovitav kuskile üles kirjutada

ls
Kuvab aktiivse kataloogi sisu. Kasutades koos lipuga (ls -l) saab täielikuma nimekirja. Vaata man ls.

who
Kuvatakse nimekiri kasutajatest, kes on Teiega antud hetkel samas masinas (serveris). Võib kasutada ka käsku w, mis kuvab natuke vähemtäiusliku nimekirja.

finger
Võimaldab saada infot kasutajate kohta mingis keskarvutis. Seda käsku saab kasutada mitmeti. Mõned näited:

• finger - kuvatakse kasutajate nimekiri, kes on antud hetkel Teiega samas serveris
• finger <kasutajatunnus, kasutaja ees- või perekonnanimi> - näidatakse infot antud kasutaja kohta
• finger @keskarvuti_aadress - kuvatakse kasutajate nimekiri, kes kasutavad parajasti antud keskarvutit. Näide: finger @ph.eau.ee. Paljudel serveritel on väljastpoolt tulev finger ära keelatud.
• finger kasutaja@keskarvuti_aadress - Näitab infot konkreetse kasutaja kohta konkreetses serveris.

rm <faili nimi>
Faili kustutamiseks.

cp <faili nimi> <kuhu>
Faili kopeerimiseks

mv <faili nimi><kuhu>
Faili liigutamiseks ühest kataloogist teise

mkdir <kataloogi nimi>
Luuakse vastavanimeline kataloog

rmdir <kataloogi nimi>
Kustutatakse vastavanimeline kataloog

cd <kataloogi nimi>
Aktiveeritakse vastavanimeline kataloog

less <faili nimi>
Näidatakse faili sisu ekraanil lehekülgede kaupa. Faili sees saab liikumiseks kasutada samu klahve, mida on kirjeldatud käsus man.

Unixiga seonduvat leiab aadressidelt:

• http://www.ibs.ee/ibs/net/abs/algus.html
• http://www.edu.ee/stuff/tigu.1.html

10. Kasutatud kirjandus

1. http://www.cyber.ee/infoturve/ressursid/sonastik

2. http://www.ioc.ee/arvutisonastik/kodukylg.html

3. http://www.ibs.ee/ibs/net/abs/algus.html

4. http://www.edu.ee/stuff/tigu.1.html

5. http://www.ibs.ee/ibs/net/course.start

6. http://www.ut.ee/~kaidoh/internet.html